Mittetulundusühingu Eesti Köitekunstnike Ühendus asutasid 1996.a. seitse professionaalset nahakunstnikku. Vajaduse taolise organisatsiooni järele tingis tunne ja arusaam, et raamatusõprade koondumine aitab paremini lahendada köitekunstiga seonduvaid probleeme ja aidata kaasa selle kunstiala säilitamisele ja arendamisele Eestis. Pool sajandit tegutseti “oma mätta otsas”. Nahatöö kõrval õpiti ja õpetati meile teada olevaid köitmisviise ja mõeldi välja uusi uhkeid kaante kaunistuslaade, kuid samal ajal küllastusime iseeneses. Me ei teadnud, mida ja kuidas tehti mujal, teisel pool riigipiire. Poliitilise süsteemi lagunemisega 10 aastat tagasi avanesid uksed maailma. Esmast infonälga köitekunsti vallas aitasid kustutada kolleegid Rootsist ja Saksamaalt, mille eest eriline tänu Marlis ja Christoph Eglile, Manne Dahlstedtile, Ingrid Schultheissile ja Hans-Peter Frölichile.